Salvkaevu jõuab vesi pindmistest põhjavee kihtidest ja veesoontest. Olenevalt piirkonnast ei pruugi salvkaevud väga sügavad olla, mistõttu võib ka maapealne reostus lihtsamini kaevuvee kvaliteeti mõjutada. Peamised ohud salvkaevule on pärit põllumajandusest, näiteks (liigne) mürgitamine ja väetamine, mis sademete abil taimedest ja mullahorisondist läbi võib jõuda ning imbuda salvkaeve toitvate veesoonteni. Olenevalt pinnasest võib ka kuivkäimla, vale immutussüsteem, mitte nõuetekohane prügila, vana väetisehoidla vms põhjaveeni jõuda. Siiski on meie uurimuse põhjal väline reostus põhjavette jõudnud väga harva, alla 0,5% salvkaevudest. Enamus

Salvkaevudest saab väga suur osa Eestimaa inimesi oma tarbe- ja joogivee. Kaevumeistritena on meie jaoks ülioluline tuua tähelepanu ja selgust, miks iga kaev tahab regulaarset hooldust. Samamoodi nagu käime hambaarsti juures kontrollimas oma suuhügieeni ja hammaste tervist, nii tuleb ka kaevu eest hoolt kanda. Kahjuks hakatakse kaevu eest tavaliselt hoolitsema alles siis, kui midagi on juhtunud – kas vett ei tule enam, vesi haiseb või on hägune. Kaev tahab hoolt, et oma inimesi hästi teenida Meie kogemus näitab, et eelmainitud

12. oktoobri õhtupoolikul jagati Meremäel Setomaa Turismitalus välja Setomaa valla aasta ettevõtlustunnustused. Aasta ettevõtja tiitel läks Jalmar Vabarna ettevõttele Folk Massidesse, kes viis ellu suurprojekti ehitades välja omanäolise välilava ning korraldas pea pooled suvised kultuurisündmused Setomaal. Alustav ettevõte Elu Allikas OÜ ja Mikk Hardi Tuisk Elu Allikas OÜ on teadaolevalt ainus ettevõte Võru maakonnas, kes tegeleb kaevude puhastamise, taastamise ja rajamisega. Lisaks on ettevõttes kasutusel pumpade ühendamise meetod, mis võimaldab puhastada kaeve, mis on sügavamad kui 20 meetrit. Tegemist on