Salvkaevu jõuab vesi pindmistest põhjavee kihtidest ja veesoontest. Olenevalt piirkonnast ei pruugi salvkaevud väga sügavad olla, mistõttu võib ka maapealne reostus lihtsamini kaevuvee kvaliteeti mõjutada. Peamised ohud salvkaevule on pärit põllumajandusest, näiteks (liigne) mürgitamine ja väetamine, mis sademete abil taimedest ja mullahorisondist läbi võib jõuda ning imbuda salvkaeve toitvate veesoonteni. Olenevalt pinnasest võib ka kuivkäimla, vale immutussüsteem, mitte nõuetekohane prügila, vana väetisehoidla vms põhjaveeni jõuda. Siiski on meie uurimuse põhjal väline reostus põhjavette jõudnud väga harva, alla 0,5% salvkaevudest. Enamus kaevuvee probleemid on korraliku kaevu hooldusega likvideeritavad, ning kahjuks on just hooldamata kaevudest saanud alguse arusaam, nagu oleks salvkaevu vesi kergesti reostuv.
Pinnasest oleneb palju
Salvkaevud on levinumad Lõuna-Eestis, kus õnneks on maapinnas palju savi. Savi on hea filtreerija ja naljalt põllumajandusjäägid jms savist läbi ei jõua. Enim on ohustatud just need piirkonnad, kus pealmised pinnasekihid on õhukesed ja vett kergesti läbilaskvad, näiteks liivased või kruusased ja selle all tugev, vett mitte läbilaskev pinnasekiht, nt liiva- või paekivi. Mõnes piirkonnas on kaevud rajatud veekihti, mitte veesoonele. Kui reostus on sellises piirkonnas veekihini jõudnud, siis on reostunud ilmselt enamus piirkonna kaevudest. See on juba väga tõsine olukord ja probleemile peab põhjalikumat lahendust otsima, kaasates erinevaid keskkonnaorganisatsioone.
Selline reostusele aldis piirkond on ka näiteks Võõpsu alevik, kus õhuke liivakiht ei jõua vett ära filtreerida enne, kui see liivakivini jõuab ning reostuse maapinda sattumise tulemusel on palju kaeve sellest mõjutatud.
Mitmeid erinevaid savi- ja liivakihte läbiv pinnavesi saab hästi filtreeritud
Salvkaevu reostuse lahendused
Siin ei hakka me rääkima põllumajandusvõtetest või jäätmete nõuetekohasest käitlemisest, mis aitaksid vett puhtana hoida, vaid keskendume kaevudele.
Esimese asjana on reostuse kahtluse korral mõistlik veenduda, kas kaev on korralikult hooldatud. Oleme näinud olukorda, kus kaevus oli palju nitraate. See kaev oli kõrvalasuvast põllust natuke madalamal ja reostus tuli kaevu tihendamata rakete vahelt suurvee ajal „mööda maapinda“, mitte veesoonest. Pärast rakete tihendamist ja kaevu ümber pinnase tõstmist reostus kadus. Milline on hooldatud kaev ja kui tihti kaevu hooldada, saad teada sellest salvkaevude puhastamisest rääkivast artiklist.
Kui kaev on hooldatud ja korras, tasub teha veeproov. Hetkel saab näiteks põllumajanduse jääkide ja bakterite sisalduse kohta vett testida Terviseameti laboris (hind vahemikus 200-300 eurot). See annab kahtlusele selgust. Kui selgub, et vees on tuvastatud põllumajandusjääke, siis peaks olukorrast vallavalitsust informeerima ning uurima, milliseid lahendusi nemad ette näevad – kas on võimalik saada vallapoolset toetust veepuhastusseadme soetamiseks või uue kaevu rajamiseks. Reostunud põhjavesi ei ole naljaasi, mistõttu ei tohiks kindlasti sellist infot enda teada jätta. Olukorra põhjused tuleb välja selgitada ja likvideerida.
Kaevumeistritena jälgime uue kaevu rajamisel, mis suunast veesooned voolavad ja välistame asukohad, kus kaevu toitvad veesooned tulevad põldude, vana lauda vm võimaliku reostusallika poolt. Kui selline oht on olemas, siis soovitame eelistada sügavamaid veesooni kaevu rajamiseks, sest sügavamal on vesi läbinud rohkem pinnasekihte ja seetõttu rohkem filtreerunud. Ühtlasi on hea eelistada veesooni, mis tulevad metsasuunalt, sest mets on väga hea vee puhastaja.
Kuigi väljastpoolt tulev põhjaveereostus on võimalik, tuleb seda ette väga harva ning sellisele olukorrale tuleb individuaalselt läheneda, et leida parim võimalik lahendus. See-eest kaevusisene reostus on enamasti võimalik kaevu hooldusega likvideerida. Uus kaev tasub alati rajada teadvustades võimalikke ohukohti ja neid vältida.
Meie südameasi on hoida Eestimaa kaevud korras ning aitame rõõmuga iga puhast vett puudutava küsimusega, sest…
… puhas vesi on Elu Allikas.