Salvkaevudest saab väga suur osa Eestimaa inimesi oma tarbe- ja joogivee. Kaevumeistritena on meie jaoks ülioluline tuua tähelepanu ja selgust, miks iga kaev tahab regulaarset hooldust. Samamoodi nagu käime hambaarsti juures kontrollimas oma suuhügieeni ja hammaste tervist, nii tuleb ka kaevu eest hoolt kanda. Kahjuks hakatakse kaevu eest tavaliselt hoolitsema alles siis, kui midagi on juhtunud – kas vett ei tule enam, vesi haiseb või on hägune.
Kaev tahab hoolt, et oma inimesi hästi teenida
Meie kogemus näitab, et eelmainitud probleemide ilmnedes on pahatihti olukord kaevus juba väga halb ning inimesed on pikka aega tarbinud vett, mis ei ole tegelikult joogikõlbulik või puhastama minnes on pump juba sette sees ja rikkis. Tihti jääb kaev puhastamata ka seetõttu, et suvel unustatakse kaevu puhastus tellida ning hiljem arvatakse, et sügis-talv-kevad ju kaevu puhastuseks ei sobi. Tegelikult on selline arusaam müüt ajast, mil tehnika oli veel väga algeline.
Kuidas salvkaev reostub?
Salvkaevus on aastaringselt vesi, mistõttu proovivad niiskust armastavad loomad – konnad, hiired, teod ja vihmaussid teha kõik, et palaval suvepäeval sinna kuuma eest varju pääseda. On hämmastav kui näiliselt hästi suletud kaevudest oleme leidnud siiski surnud hiiri-konni. Paraku on kaevu sisse saada palju lihtsam, kui sealt välja ning enamus sisse pääsenud loomadest hukkub – nad upuvad meie joogivees ning seal hakkavad nad ka kõdunema.
Mõnikord ei riku vee kvaliteeti kaevu sattunud loomad, vaid hoopis pinnavesi. Kui salvkaevu pealmised rakked on tihendamata, siis imbub sinna vihma- ja lumesulavesi, mis kannab endaga mullas leiduvaid baktereid kaasas. Kaevu sattunud bakter hakkab seal paljunema ning mõne aja möödudes ei ole vesi enam ohutu juua, sest escherichia coli (E. coli) bakterite sisaldusega vee tarbimine võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme, eriti kui tegemist on patogeensete E. coli tüvedega ning eriti raskesti mõjutab selline vesi laste ja eakate inimeste tervist.
Reostus tekib kaevu pikkamööda, mitte üleöö, ja inimene, kes pidevalt vett tarbib, harjub reostusega tasapisi ära. Küllap seetõttu juhtub tihti, et klient kiidab oma vett, kuid puhastades leiame kaevust viiteid suurele reostusele. Loe salvkaevu (põhja-)veereostuse ja lahenduste kohta rohkem.
Kaevu puhastus ei tapa baktereid
Kaevu puhastuse käigus eemaldame kaevu põhjast sette, kuid selleks, et kaev puhastada bakterikolooniatest on vajalik desinfitseerimine. Parim ja puhtaim viis selleks on kasutada ClO2-e ehk kloordioksiidi sisaldavat ainet. See puhastab kaevu lenduva puhta hapniku gaasiga (O), st puhtaks saab kogu kaev, ka see osa, mis on veest väljas. Kloori molekul on ainele lisatud vaid turvalisuse eesmärgil, et vesi oleks spetsiifilise lõhnaga, kui aine on aktiivne.
Kuidas tekib sete?
Sete on kaevu põhjas olev pinnas, mis vähendab vee mahtu, aeglustab vee taastumist ja rikub pumba, kui sinna sisse satub. Sete tuleb kaevu pinnaveega rakete vahelt või lihtsalt vee kasutamisega – vett välja võttes tuleb kaevu uus vesi, mis toob endaga kaasa pinnase osakesi kaevurakete tagant. Kui palju setteid kaev kogub, oleneb pinnasest. Valesti kasutatud vesiliiva kaev võib täituda settega vaid mõne minuti jooksul, samas kui teises, nt liivakivi kaevus võib ka pärast 10 aastat setet olla vähem kui mõni labidatäis. Üldistatult tekib keskmises Eesti kaevus siiski 5 aastaga nii 20-30 cm setet.
Ühest hiljuti puhastatud 26-meetrisest salvkaevust tõime välja lisaks settele ka palju erinevat puitmaterjali, ämbreid, rauakola jm. Kaev sai lausa 1,5 m sügavam!
Kaevu õigeaegne hooldamine aitab vältida lisakulusid
Meie kaevumeistrid tõdevad, et keskmine kaev, mida meid hooldama kutsutakse on viimati puhastatud rohkem kui 20 aastat tagasi. See on kindlasti liiga pikk aeg ja tihti on kaevu tervis selleks ajaks juba kehvas seisus. Kui arvestada, et sukelpump või põhjaklapp paigaldatakse kaevu põhjast enamasti 40 cm kõrgusele, siis võib lihtsasti juhtuda, et 10 aasta möödudes on sete tõusnud nii kõrgele, et ummistab pumba ja selle mootor põleb läbi. Seda 400-800 eurost kahju saab vältida, kui kaevu õigeaegselt hooldada. Mõnikord tõdeme, et salvkaevu seinad on sisse varisenud või nii kehvas olukorras, et sinna sisse minna on liiga ohtlik. Kui oleksime ehk 5 aastat enne sellesse kaevu läinud, siis saanuks seda veel remontida oluliselt väiksema investeeringuga, kui seda on hilisem uue kaevu rajamine.
Salvkaevu saab hooldada aastaringselt
Siinkohal on oluline teadvustada levinud arusaama nagu kaevu saaks puhastada ainult suvel. See on müüt möödanikust. Igal kaevudele spetsialiseerunud ettevõttel on olemas pumbad, mis suudavad kaevudest igal aastaajal loetud minutitega kogu vee välja pumbata ning samuti võiks sellistel ettevõtetel olla vajalik tehnika ja varustus, et töötada ka miinuskraadidega.
Kuidas on Sinu kaevu tervis?
Kui Sa pole kindel, siis parem on järele vaadata ja veenduda, kui hiljem suuremate ja kulukamate (ka tervise-) tagajärgedega tegeleda. Hajaasustuse programmi 2024. aasta taotlusvoor on avatud 1. veebruarist kuni 1. aprillini ning meie oleme Teile omalt poolt abiks kõikide salvkaeve ja veevarustust puudutavate töödega.
Allikameister ehk Elu Allikas OÜ
Et hoida Eestimaa kaevud korras ja oma klientide kulutusi võimalikult madalana, pakub Allikameister põhjalikku kaevu seisukorra ülevaatust – kui tellite kaevu puhastuse ja selgub, et setet on vähem, kui meie 20-liitrine ämbritäis, siis ei maksa klient puhastuse vaid hoopis kaevusisese konsultatsiooni eest. Sellega anname kliendile võimaluse väiksema investeeringuga lasta meil hoida kaevu tervisel silm peal, sest…
..puhas vesi on Elu Allikas.
